Käes on aeg, kus ei piisa ainult iseenda heaolu tagamisest, vaid tuleb armastust ja headust üha rohkem väljapoole suunata

„Käes on aeg, kus enam ei piisa ainult iseenda heaolu tagamiseks, vaid tuleb hakata oma armastust, helgeid tundeid ja energiat kiirgama ka väljapoole, et valgustada ja mõjutada kogu ümbritsevat paranemise ja tervenemise poole.”

“Käesoleva aasta energiad on väga äkilised. Maailma erinevates piirkondades on lõkkele puhutud mitmed kriisikolded. Selles on oma käsi mängus ka illuminaatide agendal, et tekitada inimmassides illusioon, justkui üks rahvus oleks teise rahvusega vaenlane, et aina enam üks inimgrupp teise inimgrupiga vastanduks ja sõdima hakkaks.

See peegeldub ka indiviidi tasandil –  üks inimene võib kergesti hakata pidama teist  vaenlaseks, toites seda isikliku vihaga, vaenu või kadedusega või mõne muu egopõhise tumeda energiaga, kuigi kogu konflikti alge pärineb hoopis mujalt tasandilt. Need, kes mõtlevad oma peaga, hammustavad situatsiooni läbi. Need, kes klammerduvad egotasandile, jäävad ohvriks ning hakkavad teadmatult kogu sündmusteahelat toitma oma väärtusliku energiaga.

Inimeste kollektiivsel ühisteadvusel
on selline võimas ja ületamatu loov jõud,
mille vastast ei leidu üheski Universumi sopis.

Sellest jõust on teadlikud ka praegused inimrassi üle valitseda püüdvad maavälised eluvormid, kes teevad äraostetud ja mõjutatud valitsustega koostööd. Kui seda jõudu manipuleerivalt ära kasutada ning piisaval hulgal inimteadvust teatud jubedast tulevikuversioonist piisavalt sageli ja suunatult “mõtlema panna” (nt maailmasõda), siis teatud kriitilise massi saavutamise järel see ka realiseerub. Inimese mõte on loov.

Käesolev ja järgmine aasta on küsimärgi all kogu inimkonnale -kas me murdume ning liigume enesehävingu teele või murrame raskustest läbi ning liigume edasi valgustumise poole! Ma isiklikult soovin, usun ja olen näinud pilte inimkonna tulevikust, et me valgustume. Kuid väga palju sõltub sellest, kuidas just nimelt praegune eksisteeriv inimgeneratsioon Maal käitub!

Kui ma hetkeks peatun ja kuulatan või vaatan ümberringi, mis toimub – toidu mürgitamine, sellega laste ja iseenda toitmine, õhu ja sademete saastamine kemikaalidega ja mürgiste ühenditega, meditsiinitööstuse püsikliendiks suunamine,  inimmasside käitumise programmeerimine ja mõjutamine… jättes meile justkui mulje, nagu teeksime ise valikud. Kuigi tegelikult antakse valida halva ja vähem halvema vahel. Tõeline valik seejuures on inimesel tegemata jäetud.

Kui ma hetkeks seisatan mäenõlval ja jälgin, kuidas loodust rüüstatakse, teades, kuidas metsamassiivid ja puhas loodus inimkeha energeetiliselt ja füüsiliselt kaitseb, eriti tundlike laste puhul, kellel on lausa hädavajalik viibida eluslooduse läheduses. Vaadates, mis toimub loomadega, loodusega ning inimlastega nii mitmetel tasanditel. Kuidas valitsus võtab vastu kahjulikke seaduseid oma rahva suhtes, mis on kuskilt ülaltpoolt juhitud…

Siis kogu selle vir-varri juures on lausa patt jääda käed rüpes seisma, ilma reageerimata.

Otsused, mis võtame vastu isikliku elu tasandil ning mis võetakse vastu praegu meie praeguste valitsuste ajendil, hakkavad mõjutama meie lapsi ja kõiki edasisi tulevikugeneratsioone.

Oleme jõudnud pöördumatu hetkeni, kus on äärmiselt vajalik tõsta silmad ja pea üles ning hakata tegutsema. Mida iganes see nõuab – kasvõi ühe üksiku allkirja andmine mõne keemilise aine keelustamise vastu petitsioonis. Mulle meeldib ühe vaimse õpetaja ütlus: „Sekkuda tuleb targalt. Ja tuleb sekkuda seal, kus südamehääl kutsub“.

Hiljuti kohtasin ühte vaimset isikut, kes elab väga tugevalt oma reaalsuses, oma nii-nimetatud mullis. Mulle on see tuttav tunne, sest ka minul tekkis mõned aastad tagasi täielikult “oma maailm” , kuid selles hakkasid valitsema kõige helgemad tunded – tänu ja tunnetus Looja ja elu ning kogu olemuse vastu. Kuid ma ei jätnud pööramata tähelepanu sellele, mis toimus ümberringi ja kui vaja, ma sekkusin. Oma riigi kodanikuna või lihtsalt inimesena.

Mul oli tolle armsa inimesega vestlus, kuid kui hakkasime puudutama maailma teemasid, ütles, et tema ei osale mitte kuskil, kus on vaja kaalukaussi mõjutada. Tema elab oma eraldatuses ning tal on kõik hästi.

Viisin ta mõtted uutesse suundadesse ja ta pidi nentima:

“Me hingame kõik sama õhku,
sööme samadelt põldudelt toitu
,
elame samade metsade vahel”

Sõltume samadest ookeanidest ja maismaadest siin Maal. Oleme kõik üks tervik. Kui õhk saastub, siis see kandub ka tema õuele. Mis on täna naabri mure, võib olla homme juba tema enese mure.

Eraldades end mugavasse metsaonni, teeseldes, et ümbritsevaid valusündmuseid ei toimu, ei muuda seda olematuks. See oleks sama hea, kui näha kuritegu toimumas tänaval ning selle asemel, et sekkuda või midagi teha, pannakse kõrvaklapid pähe ning öeldakse, et ma ei kuulnud. Sündmus aga leiab aset ning lahendamata kujul võib leida aset juba järgmise isikuga, selle sama eiraja endaga.

Olen uurinud eelmiste tsivilisatsioonide hukkumise põhjuseid Maal. Ühe tsivilisatsiooni puhul selgus huvitav asjaolu (mitte peamine, aga väga oluline). Kui üksikud indiviidid valgustusid selles inimgrupis, siis nad püsisid oma eraldatuses ja idüllilises maailmas, ilma hädasolijaid märkamata, suunamata või valgustamata. Kuid nende „hädaliste“ teguviis ja inimestele kahjulikud ettenägematud otsused tõid kaasa hävingu kõigile. Otsuste tegijatele endale ning ka neile, kes elasid kuskil üksi oma idüllis.

Sellest olukorrast selgus mulle ammu tuttav tõsiasi, milles pidin taaskord veenduma.

Alustuseks on ääretult tähtis tegeleda iseendaga.
Jõuda mingisuguse rahuldava heaoluseisundini.Me ei saa maailma eriti efektiivselt mõjutada ja muuta, kui oleme ise katki või rahulolematuses, tänamatuses.

Järgmine samm aga on koosloomine.
Ühinemine.
Jõudude kokkuvõtmine ning ühine tegutsemine.

See ongi see etapp, kus on juba saavutatud ja kaetud esmavajadused (näiteks nagu heaoluriikides), sealjuures ollakse ka teiste suhtes tähelepanelikumad. Märgatakse teisi ümberringi, suunatakse, abistatakse, valgustatakse oma headuse ja teadlikkusega. See pole selline aitamine, mida mõni võib ajada segi sunniviisilise upitamise või järelvedamisega. See võib olla olemasolu hetkel, kus inimene vajab tõesti abikätt või ainult ühte lauset õiges ajahetkes, mis teda toetab.

Käes on aeg, kus enam ei piisa tegutsemine ainult iseenda heaolu eest, vaid tuleb hakata oma armastust ja helgeid tundeid ja energiaid kiirgama ka väljapoole.

Maailma päästab ja tervendab meie enda armastuse ja tänutunne.

Kannan oma peas visiooni, kus kõik inimese elavad Maal rahus ja harmoonias. Seda on varasemalt Maal juhtunud. Kõik inimesed on täielikult vabad, elavad külluses ning pääsevad ligi piiramatule loomisele. Kõik kogu loodus on taastatud, ookeanid on puhastatud, metsad on uuesti tagasi kasvanud, kõrbeväljad on rohelised ning kõikjal lokkab küllus ja ilu nii, nagu oli seda kunagi inimestele esimestel loomisaegadel loodud.

Igas peres saab tunda laps vaid armastust. On täielik vägivallatus, ei esine karistamist, sest karistada ei olegi vaja – iga inimene on empaatiline ja kaastundlik ning mõistab oma sõnade ja tegude tagajärgi juba ennetavalt, enne nende sooritamist või väljaütlemist.

Pahatahtlikult ja vägivaldselt
käituvate inimeste probleem
seisneb selles, et nende
südamekanal on kinni.

Kui südamekanal on kinni, siis tegutsetaksegi tundetult, kalgilt, ilma südametunnistuseta. Südametunnistus ja südamekanal on omavahel tihedalt seotud.

Sul on kindlasti olnud hetki, kus oled ootamatult mingis situatsioonis leidnud end nii, et pisarad hakkavad voolama  ja hinges läheb nii härdaks, et ei saa kuidagi enam olla – ja Sa ei leia mõistlikku selgitust, miks nutma oled hakanud.  See on kõige ehedam tunnus südamekanali hetkelisest avanemisest mingis situatsioonis, kus siis üks või teine energia või inimese olemasolu seda on mõjutanud. Südamekanali sulgeb kadedus, viha, vimm, vaen, lõputu konkurentsitunne, täitmatu himu, kättemaksu- või ärategemisesoov ja kõik muud tuttavad tumedad emotsioonid, millest on palju vaimsetes materjalides räägitud.

On aeg ühendada jõud ning
hakata aina rohkem kõnelema
armastuse ja mõistmise keeles.
 

Tugevad on need, kes hoiavad kokku, mitte ei õõnesta teineteise jalgealust. Tugevad on need, kes rajavad tee ning leiavad jõu, et peatuda ja pakkuda vett teeäärsele janusele.

Kõik, mis te annate endast välja, saate te tuhandete kordselt tagasi.

Mitte ükski hea sõna ei jää energeetiliselt fikseerimata. Tehkem seda südamest ja kergusega. Alustagem lähedastest ! Oma sõpradest, tuttavatest, oma lastest või pereliikmetest.

Kui Su sisemist rahu rikub mõni lahendamata olukord kellegagi, mis on jäänud varasemast ajast kriipima ja häirima – näita initsiatiivi ja katsu leida endas see jõud, et temaga kokku saada ja asjad rahus ära rääkida. Kui see ei õnnestu – siis tee rahu enda sisemuses. See on kõige tähtsam.

Õpi andestama. Sügaval oma sisemuses. Olen märganud, et kui inimene suudab täielikult andestada oma vanematele mingeid valusaid situatsioone, siis ta suudab  andestada ka kõikidele teistele. Andestamisel on suur jõud, mis tervendab andestajat ennast.

Üks väga suur ja tuntud isik, kes püüdis inimestele oma sõnumeid läbi laulu ja muusika viia, oli Michael Jackson. Augustikuus on tema sünnipäev. On ilus meenutada tema ühe tuntuima laulu sõnu:

„Heal the world
Make it a better place
For you and for me
And the entire human race
If you care enough for the living
Make it a better place
For you and for me“

Eestikeeles oleks see sõnum:

„Tervenda maailma. Muuda see paremaks kohaks. Iseendale, minule ja kogu inimkonnale. Kui Sa hoolid piisavalt elust, siis muuda maailm paremaks. Iseenda ja ka minu jaoks“.

Midagi lihtsamat ja ilusamat annab välja mõelda.

Ja kui Sa iseenda jaoks ei taha teha.. Siis palun, tee seda meie tuleviku õite ja viljade, meie laste jaoks! ❤

Armastust Sinu teele! Olgu see sillutatud valguse ja helgusega ! “

Tänase loo autor: A.