11.nõuannet väsinud (väike)laste vanematele

11. nõuannet väsinud (väike)laste vanematele…

Tänane postitus on (väike)laste vanematele, kes on kurtnud väsimust ning kurnatust…

Võrdlemisi tihti on mu juurde astunud mõni ema (või isa), kes täiesti läbi omadega ning küsib nõu, et kuidas on võimalik, et ta on jõudnud sellisesse seisu – suurest väsimusest ja puhkuse soovist tahaks lihtsalt kuhugi „teise dimensiooni“ ära kaduda, kuna isegi oma enese mõtetele pole vaikust, rääkimata mingist luksusest kuskil tund aega mediteerida.

Üks neist lausa viskas huumorit „Pole ühtegi nurka kodus, kus ma omaette saaksin olla, lihtsalt OLLA. Ei keldris, magamistoas, isegi tualettruumis mitte. Mänguruumi on palju, aga nemad on mul koguaeg sabas. Püüan midagi teha, isegi hommikusöögi ajal – 20 korda tõuse püsti ja mine uuri ja klatita, ainult üks segamine. Olen nagu kõigi teenindaja, tahaksin lihtsalt kuhugi teise „paralleelruumi“ ära kaduda. Las nad (abikaasa ja lapsed) vaatavad siis ise, kuidas söönuks ja hakkama saavad!“.

Üks ema kaugest Eesti otsast lausa saatis juunikuus pisarateni liigutava pika kirja ning palus tungivalt, et see avaldataks, kuna lapsevanemad, eriti väikelapse emad, salgavad tihti sellised probleemid maha. Ma kogu kirja ei avaldaks hetkel, küll aga tema pihtimusest ajendatuna tooksin välja tuumikmõtte ning katsuks omalt poolt lisada midagi, mis mind ennast on aidanud väga väsinud hetkedel.

Too ema kirjutas sellest, kuidas tema seisund laste sünnist alates kuni väikelapse eani niivõrd on muutunud. Ei mõistnud ta, et kuidas on võimalik, et beebi sünd tõi palju rõõmu, aga nüüd 2-3-aastase lapse kõrvalt pole teda naisena ja isiksusena enam olemas. Kuna kevadel sündis ka teine beebi, siis ta ei saa ka öösiti magada. Tunneb end igapäevaselt tihti rusutuna ja katkisena, õhtul vajub laibana voodisse, hommikul ärkab laibana, ärritub kergesti, on närviline iga pisemagi asja peale. Tunnistab, et on püüdnud iga võimalikul hetkel anda endast kõik, et lastel hea, huvitav, toetatud oleks, aga tagatipuks tunneb ikkagi suurt süüd, kui väheke karmimat häält lapsele teeb ja oma puhkepausi nõuab.

See on tõesti väga tavaline ja argine probleem. Kellel rohkem, kelle vähem, aga mureküsimus on tihti esinev ning täiesti olemas. Pole vaja teeselda, et laste kasvatamine ainult üks pidu ja pillerkaar on, see kätkeb endas selliseid proovilepanekuid ja ka muresid, et seda kõike on võimalik alles siis teada saada, kui ise kogeda.
Need, kellel on (või on olnud) väikelapsed kodus, teavad, millest jutt.

Lapsed, imelised ja siirad Looja kehastused, annavad ühest küljest meile nii palju, kuid teisalt – millegipärast tihti keha väsib ja on kurnatud. Miks see nii on ?

Esiteks sellepärast, et lapsevanemaks olemine pole lihtsalt üks lihtne vanemlik roll.
See on üks roll, milles sada alamrolli. Iga roll nõuab tähelepanu, eluenergiat ja fookust, ühel hetkel rohkem ,teisel vähem. Rollid on kihiti meie isiklikus reaalsuses ja aegruumis sünkroonselt lõimunud, mõni kerkib rohkem esile, teine korra vähem. Iga roll ehk “kellegiks olemine” mõjutab ja toob meie reaalsusesse muutuseid. Kusjuures, isegi lubaduste andmised toovad meile ajutiselt uued rollid. Rolle külge võtta on väga lihtne.
Kujutlegem ette arvutit, kus töötab mitu programmi korraga? Milline energiakulu, eks.
See pole ainult lapsevanemaks olemise puhul nii, vaid üldse – elamine igapäeva olustikus.
Iga programm loob oma reaalsust, iga roll võtab energiat, kuid keha on üks. Mõni on rollidest lõhestunud.. Mõni paneb nad üheskoos sünkroonselt mängima ning väga osavalt jaotab tähelepanu, liueldes ühest rollist teise ümber, lülitades mõnest taustarollist end täitsa välja.

On rollid, mis nõuavad erakordselt palju energiat. Need on sellised funktsioonid, mis nõuavad kas väga suurt vastutust või järjepidevat tähelepanu kellegi ohutuse, elu või heaolu tagamiseks, sest siis on piltlikult öeldes tegemist 24/7 tööga.

Selliste rollidega on kõrgendatud tähelepanu kuulmises, nägemises, ümbruse jälgimises (n ema askeldab pliidi taga, aga ei tohi lasta silmast väikelast, kes jookseb koduhoovis (ükskõik, et koduhoov ja turvaline) ning samal ajal kuulab imikut, kes on kõrvaltoas). Täielik kontsentratsioon ja keha kulutamine.

Lapsevanem = toitja, hooldaja, murekuulaja, probleemilahendaja, korraldaja, hooldaja, koristaja, kohtunik, lohutaja jne. Rollid, mis on meie isiksusega seotud ning meil siin kehatasandil aktiivsed, „ketravad“ ja töötavad taustasüsteemil isegi siis, kui me parasjagu selles rollis aktiivselt sees ei ole (ning kui see teadlikult suletud ehk kinnipandud ei ole).

See tähendab, et kui ema üheks õhtuks sõprade juurde läheb puhkama ja lapsed jäävad hoidjale, siis ta ei teeskle sel õhtul ega lülita end tegelikult välja „ema“ rollist. Aeg-ajalt mõtleb ikka vahepeal lastele, kas nendega on kõik hästi jne. Isa, kes tuleb koju, mõtleb ikka töömõtteid edasi, ta ei lülita end ettevõtjaks olemise rollist niisama lihtsalt välja (kuigi seda saab ka treenida!). Mõni naisterahvas peale sünnitust annab lapse ära, sest ta ei suuda lõimuda ja integreeruda „uue rolliga“, teatud põhjustel.

Mina naudin väga emaks olemist ning suhtun olukorda suures pildis – on kokkulepped, mida olen teinud lastega enne siia kehastumist. Praegu täidan neid, kuid püüan mitte unustada iseennast ja enda vajadusi. Prioriteedid on praegusel eluperioodil ühed, tulevikus mõnel teisel perioodil teised. Senikaua katsun nautida ja mitte unustada ka enda vajadusi.

Väsinuna olles on meie eluenergia tasemed madalad. Keha võib välja näha energiapildis tuhm, luitunud. Eluenergia on meie organitega, keha organitega (ka vereplasmaga) otseselt seotud energia. (Vaimu jõud ehk Looja energia meie sees on midagi muud).
Peenenergiaid meie kehas on mitmeid, nad on erinevate nüanssidega, mis moodustavad Inimesest terviku, kuid konkreetselt eluenergia taseme olemasolu on üks suurnäitajatest, mis määrab väga tähtsal kohal ära selle, kui energilisena või kurnatuna me end tunneme.

Elades „kellegi teise jaoks“ (väikelaste vanemad seavad tihti prioriteediks nr1 olla lastele olemas) ja „püüdes anda endast parima“ , on need kaks uskumust ja programmi, mis muidugi eriti intensiivselt meie isiklikku jõudu nõuavad.
Olen täheldanud, et praegusel generatsioonil, kes 20.-30.ndates lapsevanemad, neil on üks tüüpuskumus, võrreldes vanemate generatsioonidega, et nad üritavad väga teadlikult ja (tihti ennastsalgavalt) siluda ja parandada neid vigu või “tegematajätmisi”, mida meie esivanemad tegid, püüdes pakkuda lapsele palju rohkem kohalolu, juuresolekut, tähelepanu, suhtlust, tuge jmt.
See on loomulik ja kõik on õige, nii ongi mõeldud, sest uue energeetikaga lapsed tahavadki rohkem loomevabadust, aga ka rohkem aktsepteerimist kui varem. Kuid siin on tähtis igal lapsevanemal omal leida tasakaal, mis hoiaks neid endid fookuses ja tervena.

Konkreetselt ja kokkuvõtvalt:

1.Ära süüdista end, aga püüa olla teadlik. Jää teadlikuks ning võta nõuks, et tegeled lahendusega. Ei maksa süüdistada end, kui esineb kõikumisi , stiilis „üks päev olen rõõmus ja puhanud, teine päev pahur ja riidlen lastega“. See on seotud energialangusega, sest madalas sageduses on lihtsalt omad reeglid.

2. Püüa end igapäevaselt väga teadlikult jälgida, mis Sind käivitab, mis toetab, mis ärritab, mis pakub rahulolu, mis väsitab. Ehk siis teisisõnu –igasugused stiimulid ja info, mis väljast tuleb, kulutab meie eluenergiat. Püüa hoida end võimalikult teadlikult kõrges sageduses ehk siis vali, millele reageerid ja millega samastud. Iga uudis või infokõlks ei pea meie tuju rikkuma. Iga külaline ei pea 8 h kostitust saama, kui on näha, et lapsed juba kannatavad ja nõuavad ema tähelepanu. Iga kiri ei pea kohe vastatud saama. Iga telefonikõne ei pea vastatud saama.

3. Püüa jälgida teadlikult oma ajakasutust. Püüa mitte raisata oma aega tegevustele, mis ei nõua kriitilist ajakavalist täitmist. Kui lapsed magavad ja need 1-2 tundi päevas on Sinu ainukesed puhkehetked, siis ei maksa selle aja sees koristada või füüsilist tegevust nõudvaid toimetusi täita. Ükskõik, et see on parim ja segamatum aeg selleks. Isegi sotsiaalmeedias surfamine väsitab. Tean lausa ühte ema, kes kindlameelselt ütles, et tal on range reegel – kui lapsed magavad, siis ta ei vasta isegi telefonikõnedele (v.a. SOS kõned muidugi), sest ta ei taha põhimõtte pärast seda üürikest aega „täis lobiseda“ tühja tähjaga. Kes ei mõista, ei peagi mõistma. Aeg, mil lapsed on ära kellegi hoole all või Sulle on antud puhkepaus, kasuta seda väärikalt. Lapsevanemad teavad, et selline aeg on kulda väärt hinnaga.

4. Hoolitse oma tervise eest ja kasuta väetoite! Rõõmus ema-isa tähendab ka rõõmsat last. Siin pikemalt ei peatu, sellest on palju räägitud 🙂Toitumisharjumused on igaühe isiklik valik, kuid mina olen täheldanud, et kui söön toitu, mis mind ka energeetiliselt toidab ja laeb, siis on mul jaksu oluliselt rohkem. Surnud ja töödeldud toitu süües tekib loidumus ja unisus. Toit peab laadima ja andma jõudu.

5.Loo süsteemne igapäevane või iganädalane võimalus või hetk, kus saad täiesti omaette olla. See punkt on vast kõige tähtsam. Ning selle tagamine vajab leidlikkust ! Mõttevaikus on sama oluline, kui ümbritseva keskkonna vaikus. Kes ütleb, et on võimatu leida aega iseendale puhkuseks laste, töö ja koduste toimetuste kõrvalt, siis mina ütlen, et tuleb olla veelgi leidlikum ! Räägi kokku sõbrannaga, kes hoiaks Su lapsi 1 x nädalas (vastuhoidmise eest näiteks) ning need tunnid, kui saad täiesti omaette olla, tõesti keskendu puhkusele.

6. Kui saad, vii läbi „mediteerimissutsakaid“, kus tõmbad TEADLIKULT oma eluenergiat puhtal kujul tagasi ning täidad keha valgusenergiaga. Mina teen jooksvalt, kui mahti, kuni 30-minutilisi mediteerimissutsakaid, et väsinud kehasse eluenergiat teadlikult tagasi tõmmata. Teinekord autos kedagi oodates, mõnikord enne magama minekut. Kas laste tuduajal. Samuti täidan keharakud füüsilisel tasandil elava valgusega. See annab tõelise energeetilise laengu ning kui on õigesti tehtud, kaob ka väsimus. Tihti lausa nii, et ka uni läheb ära. (Kannatust, kui esimene kord ei õnnestu! See on praktiseerimise küsimus, kuid väärt harjutamist, sest ka kaitseb keha!)

7. Heliline müra ja kisa väsitavad keha. Leia aega vaikusehetkedeks! Füüsiline keha on huvitav organ. Kui on muusikalised kaunid meloodiad, võib ta rahuneda ja lõdvestuda. Kostub väljast sireen – inimene ärritub või tunneb ohutunnet. Igasugune heliline informatsioon sünteesitakse kehas hoopis peenemalt läbi, kui me seni arvata oleme osanud ning mõjutab (langetab või tõstab) meie energiataset. Laste nutt, kisa ja kära, mida nad paratamatult väljendavad, väsitab keha. See on põhjus, miks päeva lõpuks on toss väljas. Leia hetki, kus end laadida vaikuses ja rahus.

8. Kaalu puhkepausi ka sotsiaalmeediast. See on jälle üks energeetiline koht (egregor), kuhu energiat inimestelt kokku meeletus koguses voolab. Isegi aeg-ajalt info pealiskaudne „sirvimine“ ja korra „piilumine“ nõuab tähelepanu. Mõni lausa automaatselt kontrollib päeva jooksul mitu korda oma postkasti märki, kas on juba uus sõnum tulnud. Selline olek on nagu alarmeeritud sõjakoeral, kes kohe on valmis sööstma ja reageerima. Need on automaatreaktsioonid, mis meisse jäädvustuvad. Igasugune „online“ olek kulutab energiat tohutult ning kui lapsevanemana juhe isegi kokku jookseb, on mõistlik kaaluda korraks ka sotsiaalmeedia seinast juhtme välja võtmist.

9. Viibi looduses võimalikult palju ja puhasta end stiihiatega. Selle viimase nõuande tuletas mulle omalegi meelde üks targem ja teadlikum, kuna olin unustanud mingil perioodil ära nii lihtsa asja – omaenese elementidega puhastamise. Vesi, tuli, õhk, Maa – meie keha ning kõiki peenkehasid, hinge ja vaimu kosutavad, puhastavad ja taastavad elemendid. Külasta looduslikult väekaid piirkondi, jaluta männimetsas, viibi koskede all või istu lihtsalt mere või järveääres. Isegi tugeva tuule käes seismine teatud aja vältel puhastab keha ja muudab meie vibratsiooni.

10. Kui teadvustad kurnatust või väsimust, püüa sellega koheselt tegeleda. Sest väsinuna energialanguses olles saavad meid mõjutajad ja energeetilised olemusvormid kergemini kätte. Siis algavad igasugu muud jamad, ka laste öised kiusamised sagenevad (lapsed ja vanemad on energeetilises seoses), haigestumine toimub kergemini, immuunsüsteem nõrgeneb jmt. On tähtis mõista ja mitte alahinnata enda energiaga ja seisundiga toimuvaid muutuseid. Igaljuhul on vaja end väga teadlikult hoida ja tõsta enda energiataset !

11. Tegevused, mida isik ei taha teha või teeb vastumeelselt, langetab kohe selle inimese energeetilist sagedust. Koheselt, kui meid sunnitakse või kästakse midagi teha, mis on meie jaoks vastumeelne, siis see mõjutab inimese seisundit. See on kuldaväärt nõuanne, millele juhtis tähelepanu üks mu väga tugev Vaimne Toetaja. Teinekord me vajame niivõrd lihtsates asjades meeldetuletust. Niisiis tuleb väga hoolega jälgida, millistele tegevustele (ka koosviibimistele ja isikutele) me oma aega kulutame. Kui on toimingud, mis on vältimatud igapäevaseks elukorralduseks, kuid on ebameeldivad ning vajavad siiski tegemist, tuleb appi võtta leidlikkus ja mängida kogu olukord vähemalt sel määral ümber, et tegevust oleks võimalik nautida. Ka koristamist võib lustakalt ja mänguliselt teha, kaasates sellesse ka lapsed.

Need olid võtted ja mõtted, mida ma ise rakendan vajadusel. Kuid eks neid ole veel paljugi, kuidas nii tähtsa ja olulise rolli puhul, nagu lapsevanemaks olemine, end taastada, hoida ja laadida.

Kusjuures, kas teadsite, et kõik kõrgtsivilisatsioonid toimisid hoopis nii, et laps polnudki ainult vanemate kasvatada üksi? Vaid laps võis elada teatud eluaastatel vabalt kellegi teise teadja või targa all, vahetada ise oma elukohakest (kokkuleppel vanematega) teatud perioodidel ning oli pidevalt ümbritsetud, toetatud ning hoitud kogu hõimkonna, kogu kogukonna poolt! Kasvatas kogu kõrgtsivilisatsiooniline kogukond teadlikult ja ühiselt, üks andis ühtesid teadmisi ja oskusi edasi, teine teisi, vastavalt, mille vastu laps ise huvi tundis. Niiviisi rikastus laps kogu kogukonna annete, kuldaväärt teadmiste ja oskustega.

Sellist „koormust“ nagu on meie praeguses süsteemis leidub, et ema peab kõigi saja asjaga ise toime tulema ning siis päeva lõpuks naeratus suul veel naabritele või külalistele vastu astuma, või et isa võimleb higipull otsa ees tööd teha mitmel rindel, et leivaraha teenida ning õhtuks on toss väljas ning ei jaks lastegagi tegeleda – see on täielik puudulikkus ja mittetoimimine meie praeguse Süsteemi puhul. Kes ütleb, et toimib küll, siis mina ütlen, et toimib puudulikult ja kaugeltki mitte täiuslikult – muidu poleks ju katkiseid peresid, õnnetuid hooleta ja tähelepanuta jäetud lapsi, väsinud ja katkised vanemad, kuritarvitatud ja ärakasutatud lapsed …

Neile aga, kellel muidu praegu väikelapsi pole, aga mõtlevad, et „Ah, mis see ikka ära pole nendega tegelemine ja mis väsimusest ja energiakulust siin niiväga jahvatatakse“, siis ma ütleksin nii 🙂 :

Meenutagem, kui olete käinud juhuslikult pikal lennumaareisil (kui olete muidugi). Ja te olete väsinud, meeletult väsinud. On ebamugav, aga te tahate magada. On öö ja kõik püüavad lennuki mootorimürina saatel magada. Ja nüüd äkki, üks lennukis olev imik hakkab lihtsalt nutma. Ta kisab ja karjub, kõik juba vaikselt ärkavad. Te tahate magada, aga ta ei vaigistu. „Jääks ta ometi juba vagusi, just sain uinuda“, mõtlete teie. Sest ees ootab tähtis ärireis või puhkus, kus teid keegi ei tülitaks. Või olete hoopis sootuks naasemas puhkusreisilt. Ja ema meeleheitlikult vaigistab last. Lõpuks ta vaikib, teie magate edasi. Aga see ema ja isa? Teie lahkute lennukist ja te kõrvad saavad vaikust. Aga neil jätkub see sama asi ka järgneval ööl, järgneval päeval, järgneval nädalal. Ja see ema võib olla juba mitmendat nädalat, kuud, isegi aastat magamata.
See on elu. Ärge unustagem neis rollides kõige olulisemat – nautida ja olla kohal. Muidu poleks kaunites koosloomistes Maal ju mingit rõõmu, kui kõik mure ja väsimuse koorma alla mattub.

Väikelastega tegelemine on tähelepanu ning kohalolu nõudev meisterklass! On inimesi, kes on selleks rohkem valmis, on inimesi, kes saavad selleks valmis lapsesaamise ajal. On inimesi, kes ei saa isegi valmis peale laste täiskasvanuks sirgumist. Ja on muidugi inimesi, kes polegi üldse „laste inimesed“ selles kehastuses.

Nagu ütles kord minu Vaimne Õpetaja – laste kasvatamine ja nendega koosviibimine paneb egoteadvusega täielikult proovile 🙂 Kellel vaja egoteadvusega tegeleda, siis lapsed on selleks geniaalne võimalus. Nad on suurimad kriitikud, suurimad Õpetajad.

Niisamuti on lapsevanemaks olemine üks kõige ilusamaid rolle terves maailmas !

Valgust, armsad sõbrad ! 🙂

🧚‍♀️❤️

 

nerivill1-1905261_1920.jpg

Foto: Pixabay