Kui laps näeb magamistoas tonte …

Laps kurdab, et näeb magamistoas tonte?

Otsustasin vahelduseks teha postituse teemal, mida lapsevanemad on kodulehe loomisest saadik tihti nagu ühest suust kurtnud ja kirjutanud – laps väidab veendunult, et magamistoas (või kuskil muus eluruumis) viibib „keegi“ teine peale tema enda, kes suhelda üritab või teda jälgib. Seega – see postitus puudutab neid vanemaid ja isikuid, kes vähem või rohkem selle murega kokku puutunud. Kuigi lapsed on väga elava kujutlusvõimega, jätame antud juhul kõrvale need seigad, kus vanem on kindlaks teinud, et laps on lihtsalt loonud fantaasiast väljamõeldud tegelaskuju, vaid kurtmine käib juba järjepidevalt ja laps ei liialda ning ta silmadest võib välja lugeda, et räägitakse tõsijuttu. Samuti tean, et on osad vanemad juba ise nii teadlikud ja teavad-oskavad, kuidas toimida 🙂 Ilmselt neile ei ole ka siin kirjatükis üllatusi.

Kõik imikud ja vastsündinud näevad peale sündimist nagunii just neid spektreid ja valgusvahemikke, mis täiskasvanul hilisemas eas silmaga nähtamatud. Seega ei ole ebatavaline, et imik kedagi magamistoas jälgib või kellelegi naeratab. Aga teatud välistel mõjutajatel ei säili osadel lastel lahtine nägemiskanal ning nad niiöelda kasvavad sellest faasist üle, ilma üldse mäletamata, et nad midagi nägid. Uue ajastu lastel jääb see kanal pikalt aktiivselt lahti, lapsel intuitiivne tunnetus areneb või võimendub, osadel võib vahepeal sulguda ning hiljem siis küpsemas eas mingil perioodil uuesti aktiveeruda, teistel on jällegi koguaeg aktiveeritud. Seetõttu ei tasu üllatuda, kui kõnelev ja juba vanemapoolsem laps täiesti vabalt vaimumaailma asjadest teab pajatada. Kui toetada teatud intuitiivsetel meetoditel lapsi ka hilisemal perioodil ja kooliskäimise ajal, (kus nende aju- ja mõttetegevust treenitakse ülekaalukamalt ja vastupidiselt just ratsionaalselt toimima), siis on võimalik last hoida rohkem intuitiivsel ja tunnetuslikul „rajal“ ning ta suudab kasutada oma võimete, oma keha ja vaimu poolt rakendatavat potentsiaali palju võimsamalt ja tugevamalt, absoluutselt ükskõik missuguses elulises valdkonnas. Sest inimene, kes on täielikult oma vaimenergiaga lõimunud ning seeläbi suudab oskuslikult orienteeruda otsustes, küsimustes ja probleemides, lahendades need isikliku vankumatu „sisetunde“ (südametunde, et mitte öelda selgeltnägemise) järgi, kulgeb läbi elu palju kergemalt, toetatumalt, loovamalt ja muretumalt, kui need, kes oma hinge häält üldse ei kuula. Mõni selgeltnägija ei kasutagi üldse sõna “selgeltnägemine”, vaid “selgelttunnetamine, tajumine-” seda oma sisetunde põhjal. Tema eest ei jää varjatuks ka valed ja vassimine ning peidetud tõde. Ta lihtsalt näeb ja tunneb kõiki ja kõike läbi ning kulgeb omas reaalsuses, kus on toetatud efektiivne loomine, edukus ja õnnelikkus, mitte kannatus ja ohvrimeelsus.

Tulles tagasi lapse juurde, kes kurdab, et näeb magamistoas „tonti“, siis kõigepealt tuleks lapsevanemana olles suhtuda sellesse kaalutlevalt, kuid ülima suure rahuga. Ei mingit paanikat!

Alustuseks – aktsepteeri kohalolu võimalikkust, aktsepteeri last ning näita oma suhtumisega üles toetavat eeskuju.
Laps jälgib ja võtab eeskuju igasugustest vanematelt lähtuvatest reaktsioonidest. Kui lapsevanem eirab kategooriliselt, et ruumis kedagi pole, tunnistamata või püüdmata isegi tunnetada, mis energiad seal parasjagu on, siis see võib olla ülitundlikule lapsele väga raske katsumus. Laps teab, mida laps näeb. Kui talle korrutada ja sisendada, et ta nägi või kuulis valesti või et ruumis pole kedagi, sest emme ega issi ei näe seda, mida tema, aga ometigi on ruumis teiste sageduste tegelased, siis laps jääb justkui ÜKSINDA oma murega – ta tunneb, et teda ei usaldata, tema juttu ei võeta tõsiselt, ta ei saa adekvaatseid selgitusi, miks tema näeb ja osad sõbrad ei näe, lisaks ei pruugi laps veel antud hetkel nii oskuslik olla või on käesolevas kehastuses „ära unustanud“ , kuidas nähtamatute tegelastega toimida. Igasse lapsesse tuleb erinevalt suhtuda, sest mõni teab juba esimesest kokkupuutest kohe, kellega tegu ning ei vaja üldse lisaselgitusi. Kuid kui pikalt seatakse kahtluse alla tema nägemis- ja tunnetamisvõime, siis üks hetk juurdub lapse kehatasandil uskumus, et nähtamatut maailma ei eksisteeri. Peale seda ta ei pruugigi enam näha. Ei aita ka ilustavate valedega maskeerimine, stiilis “Äkki nägid sa viirastust, võibolla liikus kardin tuulega”. See kehtib igasuguste energiate kohta, ka siis, kui laps tajub ja näeb Maaema energiat , inimese aura värve või muid energiaid. Pealegi tajuvad lapsed ära oma vanemate ebasiiruse, mis mõjutab omakorda lapse ja vanema usaldussuhet.

Kord rääkis mulle üks indigo, kes praegu täiskasvanu eas ja kasvatab ise ülitundlikke lapsi, oma loo, mis väga sarnane minu kogemusega, kuidas ta väiksena olles koos teiste õdede-vendadega kuulis korduvalt õhtuti ja öösiti, kuidas võõra isiku rasked sammud liikusid mööda maja ringi ning suundusid ka tema magamistuppa. Tegemist oli ühe „meie sagedusse“ kinni jäänud rahutu inimese hingega, kes naabruses hiljuti ootamatult looja karja läinud, kuid kui ta ruumi astus, siis oli tal kombeks isegi uks avada maisele inimesele kohaselt ning oli võimalik selgelt ära eristada, kuhu too raske sammuga ja justkui kirsasaabastega meesterahvas parasjagu kõndis ja liikus. Kui sellised nähtused ilmusid, siis tundis ta selgitamatut kõhedust ja lapsena soovis leida turvatunnet just vanematelt – vajas selgitusi ja nõuandeid, kuidas toime tulla. Kui ta pereisale sellest kurtis, kellelt tuge lootis leida, eiras too kategooriliselt kõiki tunnistusi ja väitis vahetpidamata, et küll tiksus kell valjult või küll käisid kajakad katusel. Vaatamata sellele, et tolle rahutu hingega antud pere lapsed ka lausa inimkeeli suhelda said. Too indigo võis teinekord väikelapsena näha teiste surnud laste hingesid mängimas küll külas, küll kodus niisama selgelt, kui me näeme üksteise füüsilisi kehasid. Ta võttis lapsena seda mänguliselt ja loomulikuna, kuniks ta kord suurema grupi täiskasvanute juuresolekul välja lausus, et üks uudishimulik poiss peidab end kardina taha. Vanavanemad, tädid ja onud hakkasid aga selle lapse kallal võtma ja tegid talle selgeks, et mitte kedagi ei viibi ruumis. Laps tundis end alandatuna, tal tekkis suur küsimärk ja kõhklus ning tema elus tekkis hiljem pikk periood, kus ta kaotas oma ülitundlikkuse ning ei juhindunud sellest enam. Kulus aastaid, enne kui see tundlikkus ja ka nägemisvõime taastusid, suure sisemise tahte abil.
Ka minu enda peres juhtus sarnaseid asju, kuid meid aitas see, et me hoidsime omavahel kokku ning julgesime ääri-veeri üksteisele juhtumeid jagada. Kuna tollal ei olnud internetti ega mingeid vastavaid nõuandlaid, kodulehti või raamatuid, oli võimalus – kas lihtsalt uskuda või mitte uskuda – pidada end hulluks või leida endale sarnaseid. Võiks öelda, et vanemale generatsioonile oligi selline vaimumaailma eriamine rohkem omasem, kui praegustele noortele, kes on ise palju tundlikumad, tihti niinimetatud indigod, kristallid või vikerkaared ning teavad omast käest paremini, kuidas ülitundlikke lapsi kasvatada. Ning nii ongi ilmselt laste suhtes kõige õigem – oleks suurepärane, kui esmane tugi tuleb pereliikmetelt ja vanematelt.

Õnneks tänapäeval kedagi intuitiivsete võimete kasutamise eest tuleriidale põlema ei panda ning vanematele, kellel lapsed on avatud selge nägemisega, ütlen ma julgustuseks – olge julged ja rahulikud ning vestelge oma lastega eetermaailmast targalt ja teadlikult. Kui ise hakkasin küpsemas eas nähtamatu maailma tegelasi eristama, sain üsna kiirelt selgeks, et on tõesti olemas laias laastus maakeeli öeldult niinimetatud pahad ja head olendid. Mitte kõik ei ole inimhinged, kes meie ümber viibivad. Sagedusi ja dimensioone on niivõrd palju, et nendes kehastuvate olendite kohta tuleks välja anda leksikon. Kui laps ei saa rahu, et teda jälgitakse või segatakse, siis tuleb alustada kõige tähtsamast:

Esiteks – püüa selgeks teha, millise energiaga/eeterliku olendiga täpsemalt tegu on ja mis on tema huvi või motiiv! Tuvastamist võib püüda koos lapsega teha. Ülitundlik nägija laps ei pruugi osata valida oma elu esimestel eluaastatel, kuidas oma tahtele vastavalt valida, millist sagedust ta näha tahab – seega ta võibki üks hetk toas näha kõrgemast sagedusest olendeid, mõnel muul perioodil võivad külastada aga vaenulikud maavälised. Üks hetk võib tulla külla lihtsalt surnud vana-vanaisa, kes tahab oma lapselapsele mingit teavet heasoovlikult edasi anda. Olendi olemusest on tähtis aimu saada seetõttu, et paljudel neist, kohe väga paljudel, on eesmärgiks „midagi saada“ Inimeselt. Pea meeles – niipea, kui on tegemist lapse eluenergia võtmisega energeetiliselt või füüsilise keha häirimisega muul viisil, tuleb sekkuda teadlikult ja oskuslikult. Ja see tuleb lapse jutust välja. Kui laps kurdab ebamugavustunnet „tontide“ juuresolekul või teda muul viisil kiusatakse, siis tuleb kindlasti sekkuda. Kui laps, või üldse – Inimene, kaotab oma võimast ja väekat eluenergiat järjepidevalt, siis muutub ta kurnatuks, väsinuks, ei suuda luua enam nii efektiivselt ,kaob teotahe, vähenevad motivatsioon ja loomisvõime, lõpuks tekivad sagedased haigestumised ja haigused, pidevad immuunsüsteemihäired. Energeetilises plaanis taandub kõik ühele – kõik, mis toimub meie kehaga energeetiliselt mõjutab seda ka füüsiliselt ning kuna kõik meie ümber ON energia, siis kõik meie keha ka mõjutab.

Tüütute olendite äraajamiseks, kui selleks on vajadus tekkinud, pole aga ühte kuldset võtit, on mitmeid meetmeid, mida rakendada ( alustuseks nõuda kategooriliselt lahkumist, kui ei allu – siis tuleb vägisi ise ära ajada, milleks on ka omakorda vastavad taotlused ja meetmed ja paljud muud võtted.) Vajadusel kutsuda teadjam ja kogenum, kes oskab energiatega tegeleda. Lapsega tasub tugevat usaldussuhet hoida – siis ta räägib ausalt ja julgelt, mida „tondid“ täpsemalt toas teevad, millised nad välja näevad ja kuidas nad käituvad. Vastavalt konkreetsele juhtumile saab juba edasi tegutseda (kui on teada, kellega konkreetselt on tegemist ja mida tahavad). Vanemale, kes ise veel endas energiate eristamist ei ole treeninud, on see vajalik informatsioon. Last ei tohi energeetiliselt või füüsiliselt kahjustada või halval viisil mõjutada. Energiate tunnetamine ei ole raketiteadus. Emad, kellega olen vestelnud ning kes on rääkinud, et lapsed suhtlevad õhtuti „kellegi nähtamatuga“, on ka ise tundnud intuitiivselt, et tegemist on ühe või teise energiaga, mis kahjulik või kahjutu. Kuid igaljuhul tasub seda oskust endas arendada!

Lastega, kes kõnelevad, on võimalik üht-teist selgitada läbi sõnade ning teha sellega juba suur toetav töö ära. Isegi 2-aastasele on võimalik läbi mängu ühte või teist asja õpetada. Vanemad, kellel lapsed juba varakult selgelt rääkima on hakanud, on mõnes mõttes õnneseened. Sest pisikestega, kes ei oska veel dialoogi pidada ega räägi veel piisavalt selgelt, on asi tunduvalt keerulisem ning nende puhul tuleb suhelda lapse vaimuga/vaimenergiaga. See on vanematele meistrikursuse harjutus, kuid tugevdab tohutult intuitiivset ja tunnetuslikku poolt, kui järjepidevalt praktiseerida. Mittekõneleva lapse häirimisele eeterlike olendite poolt viitavad muud välised näitajad nagu lapse sagedane öine ootamatu hüsteeriline kisa või nutt, rahutus läbi une magamise ajal, lapse pilk jälgib rahutult kedagi toas, näitab käega kellegi poole, laps keeldub kategooriliselt oma magamistuppa või voodisse minemast või lausa oma toas magamast jmt märguanded. Sellisel juhul säilitada rahu ja neutraalsus, mitte pahandada sagedasti ärkava lapse peale, kes isegi häiritud. Lapsed kogevad unenäo tasandil asju hoopis teisiti kui täiskasvanud ja nad ei pruugi ära eristada reaalsust ega und, sest kogevad ka und sama eredalt, ehedalt ja reaalselt nagu ärkveloleku aega. Mitte mingil juhul ei tasu last hirmunud tundega üksi röökima jätta oma tuppa. Hirmuenergias pidevalt viibimine, kartmine, mõjutab väikelapse psüühikat ja närvisüsteemi, tõmbab lapse blokki ja vähendab reageerimise- või enesekaitsevõimet.

Teiseks – Laps peab kogema/tundma, et ta on võitmatu ja täielikult kaitstud, iseenda peremees. Sest läbi kogemuse me õpime ja areneme.
Selline häälestatus aitab last ja täiskasvanutki ükskõik, missuguses eluvaldkonnas, et mitte kannatajaks ja ohvriks jääda. Siinkohal on lapsevanemal omal loominguline roll, kuidas igapäevaselt anda lapsele tunda, et ta on tugev ja võimas Inimolend Universumis. Peredes, kus väikeseid alandatakse ning sisendatakse vanaaegseid uskumusi, et “laps räägib siis, kui kana pissib”, “laps ei tea asjadest midagi” jne, tuleb teha teadlikku tööd.Kui laps juba näeb ja teadvustab „tonte“ ja muid tegelasi oma toas ning ta on laps, kes ise kohe kõike selgitada ei oska, siis oleks aeg hakata talle edasi andma sellist kasulikku teavet, mis puudutab enesele kaitse loomist, oma tahte kehtestamist ka siis, kui vanemaid ei ole õhtuti juures ja laps vajab abi. Koguaeg ei ole abi kõrvalt võtta ning alati ei saa selgeltnägija või nõia juurde joosta, et ühte või teist energiat ruumist ära puhastada- seega, tuleb võtta ise oma jõud ja nõu kokkku. Mõni laps on nii teadlik, et ei vajagi sellist õpetust ega meeldetuletust ning jutustab hoopis ise vanematele, kuidas toimima peaks. Kuid need, kes vajavad meeldetuletust või julgestust, tuleks näidata ja õpetada, kuidas end erinevate meetodite abil neutraalsesse kaitsvasse energiasse tõsta, kuidas astuda välja duaalsest energiast (madalast sagedusest, kus igasugu mittekasulikud tegelased kondavad), et viibida kaitsvas ja turvalises energeetilises tsoonis. Et laps mõistaks ise, kellega tegemist on ja et ta julgeks teha vastava käigu või otsuse enda heaoluks ja paremaks enesetundeks. Nii paljud vanemad õpetavad lastele õhtuti, kuidas kutsuda palve abil kaitseingleid magamise ajaks tuppa -see ongi seesama “teadmiste jagamine”. Laps peab tunda saama, et ta on võitmatu ja täielikult kaitstud ning nagu öeldud, siin on vanemal omal loominguline ülesanne lähtuvalt oma lapsest seda teostada. Tegemist on kasvatusliku protsessiga, mis võib natuke aega võtta. Meenutagem, kuidas Sind ennast vanemad julgustasid, kui väiksena kartsid pimedust ja üksindust öösel?
Tihti ei hooma ega tunne isegi täiskasvanud endas teadmist, et Inimene on võimas loov olend Universumis – Inimene on kogu Universumis Puhta Loova Energia (Intellekti, Loova Algallika, Kõige Olemasoleva looja ) tipplooming. Maa on tasakaalukeskus kogu Universumis, kus puutuvad kokku nii madalad sagedused kui ka kõrged sagedused. Seetõttu „eksivad“ siia ka igasugu uudishimulikud tegelased ära, kes võivad inimeste, eriti laste vastu huvi tunda. Julge ja kartmatu häälestus aitab ka õudusunenägude puhul, mida väikelapsed tihti kogevad. Kui laps saab tunda (ja ta on treenitud alateadvuse tasandil), et ta on kõikvõimas, võitmatu (kuid mitte ego tasandil), siis suudab ta mängleva kerguse ja kiirusega end ise abistada ka unenäo tasandil.

Puutusin hiljuti kokku juhtumiga, kus ühed uudishimulikud maavälised käisid korduvalt ühel väikelapsel öösiti külas, et temalt nuiata kasulikku informatsiooni, sest teadupoolest on valguslastel avatud ühendus universumi saladuste ja teadmistega. Nad ei kahjustanud last otseselt, kuid muutusid pikapeale tüütuks, sest segasid lapse und ja ajasid keha rahutuks, mistõttu tuli nad ikkagi ära ajada.

Ning kolmandaks – kui kodus kasvab tundlik laps, siis see on suurepärane võimalus lapsevanemal õppida ja areneda ju koos temaga. Uue ajastu lapsed on nagu väikesed õpetajad oma küpsete tarkustega ning nad sünnivad perre selliste vanemate alla, kus nende arengut toetatakse vaimses mõttes mingil määral rohkem kui sellises peres, kus pole erinevate energiate ja tondijuttude jaoks üldse kohta. Mõnes peres muudab tundliku lapse sünd/saabumine pereliikmete elu niivõrd kardinaalselt, et ka vanemad hakkavad nägema eeterlikke olendeid. Ka minul ei jäänud muud üle, kui hakata arenema ja õppima lapse kõrvalt, sest nähtamatu maailm hakkas endast ka minule märku andma. Jälgisin ettevaatlikult pikalt, kes käis ja kui tihti, mis olid nende käitumismustrid ning huvid. Siit ka minu soovitus – kui Sul kasvab kodus laps, kes on ülitundlik ja Sa juba näed või aimad, et ta teadvustab ning täheldab üht-teist nähtamatu maailma kohta, siis see suurepärane võimalus hakata õppima koos oma väikese Õpetajaga. Selliseid lapsi kehastub üha rohkem Maale, nad on meie, inimkonna ja ka Maa tulevik. Seega varem või hiljem jõuame me ikkagi selle vajaduseni. Õppida energiatööga tegelema, õppida mõttejõudu suunama nii, et see looks või kaitseks. Õppida tunnetama energiaid. Kõigil, kellel on käbinääre, on seda võimalik treenida. Suhtle lapsega avatult sellest, mida ta näeb ja mille üle ta kurdab ning ära kritiseeri, kui kuuled midagi, millest Sa ei olnud varem teadlik või mis tundub esialgu uskumatu. Ole loominguline ning kõige kõige tähtsam – hoolitse oma lapse turvatunde eest, sest kõige suurem patt on see, kui laps hakkab paaniliselt järjepidevalt kartma, sest ei tegutseta õigel ajal. Hirmuenergia on ääretult tugev inimese potentsiaali ja võimekust pärssiv energia. Lapsevanemad aga võtku julgelt ja rahulikult – Sa näita oma kartmatut suhtumist tema ees ning laps võtab sellest šnitti, kui aga kõik pereliikmed piltlikult öeldes hirmunult nurka end isoleerivad ning isegi tuld ei julge põlema panna, siis laps tajubki, et tegemist on mingi eriti ohtliku situatsiooniga, sest isegi tema vanemad on hirmunud ja nurka surutud. Kuidas selline asi õpetab last endaga toime tulema siis, kui pole kõrvalist abi saada? Ebameeldivate energiatega käituge nagu peremees või perenaine, kelle pühasse kodusse on sattunud sissetungija – põrutage ta lihtsalt minema, see on Sinu õigus !

Kuid mitte ainult madalast sagedusest eeterlikud energiakehad ei liigu me ümber. Meie ümber on ka palju heatahtlikke, Inimeste ning Maa suhtes heasoovlikke ja abistavaid olendeid ja energiad. Siin sõltub jällegi palju lapsevanema teadlikkusest, kuidas lapsele selgitada ja kuidas õpetada kutsuma puhastest inglienergiatest valgusolendeid, kaitsvaid pühakuid, kaitsvaid esivanemaid või muid energiaid. Üldiselt, kui meiega suhtleb üks või teine energia, siis on seda ka omal kehal võimalik väga hästi ära eristada ka algajal energiatega tegeleval isikul. Ja nagu varasemalt juba korra mainitud – kõige tavalisem viis, mida vanemad sellest meetodist teavad, on palve abil lihtsalt kaitseingleid kutsuda.

Et lõpetada võrdlemisi tõsine postitus helgetel ja lõbusatel nootidel : Kui lapsega suhtleb heatahtlik tegelene, siis istu ja jälgi täitsa südamerahus ja lase tarkadel omavahel vestelda. Las vahetavad informatsiooni ja kogemusi. Näiteks tähelastel on väga tavaline suhelda aktiivselt ja tihti oma kosmiliste kaaslastega, et vahetada kogemusi või saada kasulikku informatsiooni mõne huvitava tehnika/tehnoloogia valdkonnast, mida tihti just täheseemnete kaudu Maale rakendatakse.

Nagu varasemalt öeldud – meie ümber liigub palju ka heatahtlikke ning abivalmeid valgusolendeid ja energiaid. Olles teadlik ja tasakaalukas nii materiaalses kui vaimumaailmas, on võimalik kõike infot ja kogetut enda parimaks ja kõige kõrgemaks hüvanguks kasutada ! Ning lõppudelõpuks on meie kõigi, nii suurte kui väikeste, alateadvuses olemas pääs infole, kuidas toimida ühel või teisel viisil erinevates olukordades !

Palju armastust ja valgust, olge hoitud !

tondid magamistoas.jpg